Põhja-nahkhiired ja nende territoriaalsus!

Nahkhiired on tuntud, kui seltsingulised loomad. Nad võivad moodustada kolooniaid, mille suurus osade liikide puhul ulatub miljonitesse isenditesse. Eestis jäävad suurimad kolooniad ilmselt siiski mõne saja isendi suuruseks. Ka suveöödel võib neid näha mitme kaupa koos toitumas veekogudel, metsa ja pargi lagendikel. Mitmetel liikidel on välja kujunenud ka käitumisviis, mida nimetatakse parvlemiseks. See tähendab, et enne varjekohta tagasi minemist ja päikesetõusu, lendavad koloonia liikmed ümber selle asukoha. Selle põhjused pole täpsel teada, kuid tundub et sellel on olemas ka sotsiaalne tagamaa. Näiteid nahkhiirte seltsingulisusest võiks tuua veelgi, kuid piirdume siinkohal nendega.

Põhja-nahkhiire territoriaalne häälitsus

Nahkhiired ei ole üksteise suhtes alati nii sallivad ja võivad käituda ka territoriaalselt. Seda on täheldatud eriti kevadel, kui toitu on veel vähe ja raske talv on seljataga. On märgatud, et toituvad isendid võivad sellisel puhul territoriaalseid häälitsusi kasutada, mis ütlevad teistele, et nad mujalt toitu otsima läheksid. Kui sellest ei piisa, siis võidakse „sissetungijat“ lausa õhus pikeerima hakata. Eelmisel nädalal õnnestus Tartus üht sellist juhtumis pealt näha ja heli salvestada.
Põhja-nahkhiir toitus maja ees kümmekond minutit, kui tee kohal lendas tema suunas teine liigikaaslane. Esimene tõi kuuldavale omapärased häälitsused ja lendas teisel loomal tihedalt kannul, kuni see eemaldus.

Sellise põhjanahkhiire territoriaalse heli kuulmine oli meile esmakordne ja väga põnev juhtumine. Seetõttu soovime seda jagada ka oma sõpradega.


Kuula salvestust siit:

Paras aeg nahkhiirtele varjekaste ehitada!!

Nahkhiirte varjekast Kadrioru pargis

Käes on kevad ning nagu juba kirjutatud, esimesed nahkhiiredki juba lendamas. Paljudele inimestele on kevadel harjumuseks saanud lindudele pesakaste ehitada, miks mitte mõtelda ka nahkhiirte peale ja ehitada neilegi varjekaste.

Nüüdsest on ka meie koduleheküljel olemas juhised kuidas varjekaste ehitada ja kuhu need ülesse panna.

Kui olete varjekasti ülesse pannud vastake ka meie väikesele küsimustikule ning tehke meid targemaks. Hiljem saame tulemusi teiega jagada.


Vastamiseks vajuta siia.

Esimesed nahkhiired

Suurkõrv vidutab juba silmi

Esmaspäeva hommikul sain parasjagu Võrus olnud nahkhiirsõbralt põneva teate. Hommikul kella 6 märkas ta, et tänava kohal ja puude vahel lendavad ringi 3 nahkhiirt. Suure tõenäosusega oli tegu põhjanahkhiirtega, lennustiil ja biotoop sobisid hästi. Põhjanahkhiired ja suurkõrvad on ühed esimestest nahkhirtest, kes kevade saabudes ringi lendama hakkavad.

Mõnel aastal, kui kevad varem "kohale jõuab", võib nahkhiiri lendamas kohata ka märtsi lõpul. Talveunest ärkamine ei tähenda nahkhiirtele, et nad peavadki nüüd igal öösel väljas toitu otsimas käima hakkama. Nende elu on säätud nii, et kui õhtul külmaks läheb ja väljas putukaid ei ole, jäävad nahkhiired oma varjekohta tardesse, mis on oma olemuselt sarnane talveunega.Seega tulevad nad välja vaid siis, kui neil selleks põhjust on.

Jääme põnevusega ootama rändliikide saabumist. Nii et, hoidke silmad lahti ja andke meile ka teada, kui midagi põnevat näete.

Mis häält teeb nahkhiir lennates??

Paljud kindlasti teavad, et nahkhiired kasutavad pimedas orienteerumiseks kajalokatsiooni, ning et seda pole inimkõrvaga võimalik kuulda. Seda selle pärast, et nahikute poolt kajalokatsioonil kasutatavad helisagedused on meie kõrva jaoks liiga kõrged - ultraheli. Selleks, et lendavaid nahkhiiri siiski kuulda ja neid pimedatel öödel hõlpsamini leida on leiutatud nahkhiiredetektorid.

Nüüdsest võib nahkhiiredetektori abil kuuldavaks tehtud kajalokatsioonisignaale kuulda ka meie leheküljel, kuna lehekülg Eesti nahkhiired on täienenud suvel tehtud lindistustega. Salvestistel on kuulda kahesuguseid helisid - siutsumist ja praginat. Siutsud on nahkhiirte kajalokatsioon 10 korda aeglustatult (aegvenitusdetektoriga kuulates) ja pragin tekib siis kui nahkhiiri kuulata heterodüündetektoriga. Põhjalikumalt lahkame detektorite hingeelu aga tulevikus.

Põnevat kuulamis!!

Nahkhiirte varjekastide ehitamine Kadriorus

Ehitajaid oli noori ja vanu

Pühapäeval ehitas Kadrioru Selts meie juhendamisel nahkhiirtele varjekaste. Kokku oli kogunenud kümmekond inimest, kes kõik soovisid, et Kadrioru nahkhiirte käsi ikka hästi käiks.

Nahkhiirtele võib ehitada väga erinevaid varjekaste kuid kadriorus valisime ehitamiseks kolmnurkse küljega isepuhastuva mudeli. Seda on lihtne ehitada ning nahkhiirte väljaheited ei kogune kasti.

Nahkhiirte varjekast

Suure saagimise ja kruvide keeramise tulemusena oli paari tunni pärast valmis 6 varjekasti ning kaks kuldnokkadele mõeldud pesakasti, mis said samal õhtul parki ülesse pandud. Nüüd jääb vaid oodata kas nad ka kasutust leiavad.

Valminud varje- ja pesakastid

Kes soovib ka enda koju mõne varjekasti ehitada siis internetis leidub hulgaliselt juhendeid ja ehitusplaane. Näpunäiteid selle kohta, kuidas varjekasti ehitada ja kuhu see ülesse panna, saab lugeda ka hiljuti ilmunud "Linnaelustiku käsiraamatust".



Peatselt on ka meie koduleheküljele oodata erinevaid varjekaste tutvustavat lehte, jääge ootele.

Roosiaia läheduses paiknev varjekast

Kena kevade algust!

Head kevade algust kõigile! Tartu postimees avaldas artikli nahkhiirte kevadistest tegemistest.


Unimütsidel tuleb peagi ärevus sisse - Uudised - Tartu Postimees

Talvised hõbe-nahkhiired!

16. veebruaril saabus põnev teade Tartust SA Archimedes´st. Nimelt oli keset talve nende kontorisse sattunud nahkhiir, kes nüüd seal ringi lendas ja segadust tekitas. Ilmselt talvitus loom kusagil majas kus ta külma kasvades sooja poole liikus ja lõpuks tuppa sattus.

Neljapäeva õhtul kohal käies ei õnnestunud looma leida, kuid usinad töötajad lubasid kohe teda anda, kui loom end näole annab. Reede lõuna ajal tuligi kõne, mis teatas, et nahkhiir on kätte saadud. Loom püüdmisega vaeva polnud, sest ta oli ise pappkasti pugenud ning sinna lõksu jäänud - papp oli liiga libe ja loom ei saanud sealt enam välja ronitud.

Kohapeal selgus, et tegemist on hõbe-nahkhiirega (Vespertilio murinus), kes oli ilmselt kontoris „öiseid vahetisi“ tehes palju energiat kulutanud ning kaalus nüüd vaid 10,5 g.  Talve üle elamiseks sellest tõenäoliselt ei piisaks ja seetõttu otsustasime looma enne sobivasse talvitumiskohta viimist natuke jahuussidega nuumata. Hetkel elab ta pappkastis ja sööb usinalt jahuusse ning see nädal selgub, mis tast edasi saab. Suured tänud Archimedese perele, kes hetkel loomakese eest hoolitsevad ja teda toidavad.

Leitud nahkhiir on eriti märkimisväärne mitmel põhjusel. Esiteks peetakse hõbe-nahkhiirt rändliigiks ning teda ei ole kuni selle aastani talvisel ajal Eestist leitud. Teiseks - tegu on sel aastal juba teise talvel leitud hõbe-nahkhiirega, esimene häbenahkhiir sattus detsembris Postimehe toimetuse rõdule. Seega võib Eestis talvituvate nahkhiirte nimekirja lisada nüüd ka hõbe-nahkhiire.

Nahkhiirt käsid kohapeal uurimas Matti Masing ja Rauno Kalda

Põnevat talve jätku! Kui leiate miskit põnevat andke meilegi teada.