Pruun-suurkõrvast

Pruun-suurkõrv (Foto: Jan Svetlik)

Kajalokatsioon, mida nahkhiired kasutavad pimedas saagi püüdmiseks ja orienteerumiseks, ei ole kõikides lennuolukordades ühtviisi efektiivne. Näiteks juhul kui objekt, mida vaadeldakse, asub taustale väga lähedal tekib palju segavaid kajasid, mis takistavad „selge pildi saamist“. Akustiliselt keerulistes olukordades, kus sonari eristusvõime on piiratud, võivad nahkhiired saagi püüdmiseks kasutada ka teisi meeli. 

Üheks selliseks liigiks keda saagi püüdmisel ka teised meeled abistavad on pruun-suurkõrv, ladinakeelse nimega Plecotus auritus. Selle nahkhiireliigi esindajad püüavad tihti saaki puude võrade ümber lennates ning võivad seal isegi paigallendu teha. Seal jahivad nad okste lähedal lendavaid või puulehtedele maandunud ööliblikaid ja kärbseid aga ka röövikuid ja ämblikke kes puu peal elavad. Et puulehtedele maandunud putukate, röövikute ja ämblike leidmiseks ei ole kajalokatsioon (sonar) eriti tõhus, siis kasutavad nad lisaks kajalokatsioonile ka nägemist ja kuulmist. Eelistatult teevadki nad saagi asukoha kindlaks kuulates saaklooma tekitatud krabinaid. Seetõttu on neile arenenud ka nii suured ja tundlikud kõrvad.

Sonar on pruunsuurkõrval vaikne – detektoriga kuuldav vaid 5 – 10 m kauguselt. Nüüd saab meie kodulehelt kuulata ka selle liigi lindistust.

Kalamaja päevad ja nahikud

Sel nädalavahetusel tasub külastada Kalamaja päevi. Toimumas on nii mõndagi huvitavat ja kohtuda saab paljude huvitavate inimestega.

Programmist leiate ka nahkhiireretke. See saab toimuma 21.mai algusega kl 23.00. Registreerumine retkele toimub laadal.

Info: http://www.kalamaja.ee/

Kohtumiseni Kalamajas

Rändurid kohal ja Muuseumiöö 2011

Seoses soojade ilmade saabumisega on vilkaks muutunud ka nahkhiired. Kui nahkhiiri otsima minna, siis kohtab neid juba igal õhtul. Tartus lendas Jaamamõisa kandis hoovist öö jooksul läbi suisa viis liiki:
• Põhja-nahkhiir
• Veelendlane
• Pruun-suurkõrv
• Pargi-nahkhiir
• Suurvidevlane
Seega on kohale jõudnud ka rändurid (viimased kaks!).

Kel aga huvi nahkhiiri ise oma kõrvaga kuulda, võtku teadmiseks, et 14. mail saab muuseumiöö raames Tallinnas Nõmmel seda teha. 22.30 toimub kogunemine Nõmme muuseumis (Jaama 18) , kus kõigepealt saab näha pilte meie nahkhiirtest ning õhtu edenedes (u 23.00) liigutakse Oliver Kalda juhendamisel edasi nahkhiiri otsima. Hea võimalus küsida asjatundjalt kõikki peas kripeldavaid nahkhiirealaseid küsimus. Jalutuskäik toimub vaid hea ilmaga (s.t kui vihma ei saja) Üritus on tasuta!

Mida põnevat muusumiöö raames veel toimub vaata siit.

Põhja-nahkhiired ja nende territoriaalsus!

Nahkhiired on tuntud, kui seltsingulised loomad. Nad võivad moodustada kolooniaid, mille suurus osade liikide puhul ulatub miljonitesse isenditesse. Eestis jäävad suurimad kolooniad ilmselt siiski mõne saja isendi suuruseks. Ka suveöödel võib neid näha mitme kaupa koos toitumas veekogudel, metsa ja pargi lagendikel. Mitmetel liikidel on välja kujunenud ka käitumisviis, mida nimetatakse parvlemiseks. See tähendab, et enne varjekohta tagasi minemist ja päikesetõusu, lendavad koloonia liikmed ümber selle asukoha. Selle põhjused pole täpsel teada, kuid tundub et sellel on olemas ka sotsiaalne tagamaa. Näiteid nahkhiirte seltsingulisusest võiks tuua veelgi, kuid piirdume siinkohal nendega.

Põhja-nahkhiire territoriaalne häälitsus

Nahkhiired ei ole üksteise suhtes alati nii sallivad ja võivad käituda ka territoriaalselt. Seda on täheldatud eriti kevadel, kui toitu on veel vähe ja raske talv on seljataga. On märgatud, et toituvad isendid võivad sellisel puhul territoriaalseid häälitsusi kasutada, mis ütlevad teistele, et nad mujalt toitu otsima läheksid. Kui sellest ei piisa, siis võidakse „sissetungijat“ lausa õhus pikeerima hakata. Eelmisel nädalal õnnestus Tartus üht sellist juhtumis pealt näha ja heli salvestada.
Põhja-nahkhiir toitus maja ees kümmekond minutit, kui tee kohal lendas tema suunas teine liigikaaslane. Esimene tõi kuuldavale omapärased häälitsused ja lendas teisel loomal tihedalt kannul, kuni see eemaldus.

Sellise põhjanahkhiire territoriaalse heli kuulmine oli meile esmakordne ja väga põnev juhtumine. Seetõttu soovime seda jagada ka oma sõpradega.


Kuula salvestust siit:

Paras aeg nahkhiirtele varjekaste ehitada!!

Nahkhiirte varjekast Kadrioru pargis

Käes on kevad ning nagu juba kirjutatud, esimesed nahkhiiredki juba lendamas. Paljudele inimestele on kevadel harjumuseks saanud lindudele pesakaste ehitada, miks mitte mõtelda ka nahkhiirte peale ja ehitada neilegi varjekaste.

Nüüdsest on ka meie koduleheküljel olemas juhised kuidas varjekaste ehitada ja kuhu need ülesse panna.

Kui olete varjekasti ülesse pannud vastake ka meie väikesele küsimustikule ning tehke meid targemaks. Hiljem saame tulemusi teiega jagada.


Vastamiseks vajuta siia.

Esimesed nahkhiired

Suurkõrv vidutab juba silmi

Esmaspäeva hommikul sain parasjagu Võrus olnud nahkhiirsõbralt põneva teate. Hommikul kella 6 märkas ta, et tänava kohal ja puude vahel lendavad ringi 3 nahkhiirt. Suure tõenäosusega oli tegu põhjanahkhiirtega, lennustiil ja biotoop sobisid hästi. Põhjanahkhiired ja suurkõrvad on ühed esimestest nahkhirtest, kes kevade saabudes ringi lendama hakkavad.

Mõnel aastal, kui kevad varem "kohale jõuab", võib nahkhiiri lendamas kohata ka märtsi lõpul. Talveunest ärkamine ei tähenda nahkhiirtele, et nad peavadki nüüd igal öösel väljas toitu otsimas käima hakkama. Nende elu on säätud nii, et kui õhtul külmaks läheb ja väljas putukaid ei ole, jäävad nahkhiired oma varjekohta tardesse, mis on oma olemuselt sarnane talveunega.Seega tulevad nad välja vaid siis, kui neil selleks põhjust on.

Jääme põnevusega ootama rändliikide saabumist. Nii et, hoidke silmad lahti ja andke meile ka teada, kui midagi põnevat näete.

Mis häält teeb nahkhiir lennates??

Paljud kindlasti teavad, et nahkhiired kasutavad pimedas orienteerumiseks kajalokatsiooni, ning et seda pole inimkõrvaga võimalik kuulda. Seda selle pärast, et nahikute poolt kajalokatsioonil kasutatavad helisagedused on meie kõrva jaoks liiga kõrged - ultraheli. Selleks, et lendavaid nahkhiiri siiski kuulda ja neid pimedatel öödel hõlpsamini leida on leiutatud nahkhiiredetektorid.

Nüüdsest võib nahkhiiredetektori abil kuuldavaks tehtud kajalokatsioonisignaale kuulda ka meie leheküljel, kuna lehekülg Eesti nahkhiired on täienenud suvel tehtud lindistustega. Salvestistel on kuulda kahesuguseid helisid - siutsumist ja praginat. Siutsud on nahkhiirte kajalokatsioon 10 korda aeglustatult (aegvenitusdetektoriga kuulates) ja pragin tekib siis kui nahkhiiri kuulata heterodüündetektoriga. Põhjalikumalt lahkame detektorite hingeelu aga tulevikus.

Põnevat kuulamis!!