Nahkhiired on tuntud, kui seltsingulised loomad. Nad võivad moodustada kolooniaid, mille suurus osade liikide puhul ulatub miljonitesse isenditesse. Eestis jäävad suurimad kolooniad ilmselt siiski mõne saja isendi suuruseks. Ka suveöödel võib neid näha mitme kaupa koos toitumas veekogudel, metsa ja pargi lagendikel. Mitmetel liikidel on välja kujunenud ka käitumisviis, mida nimetatakse parvlemiseks. See tähendab, et enne varjekohta tagasi minemist ja päikesetõusu, lendavad koloonia liikmed ümber selle asukoha. Selle põhjused pole täpsel teada, kuid tundub et sellel on olemas ka sotsiaalne tagamaa. Näiteid nahkhiirte seltsingulisusest võiks tuua veelgi, kuid piirdume siinkohal nendega.
 |
| Põhja-nahkhiire territoriaalne häälitsus |
Nahkhiired ei ole üksteise suhtes alati nii sallivad ja võivad käituda ka territoriaalselt. Seda on täheldatud eriti kevadel, kui toitu on veel vähe ja raske talv on seljataga. On märgatud, et toituvad isendid võivad sellisel puhul territoriaalseid häälitsusi kasutada, mis ütlevad teistele, et nad mujalt toitu otsima läheksid. Kui sellest ei piisa, siis võidakse „sissetungijat“ lausa õhus pikeerima hakata. Eelmisel nädalal õnnestus Tartus üht sellist juhtumis pealt näha ja heli salvestada.
Põhja-nahkhiir toitus maja ees kümmekond minutit, kui tee kohal lendas tema suunas teine liigikaaslane. Esimene tõi kuuldavale omapärased häälitsused ja lendas teisel loomal tihedalt kannul, kuni see eemaldus.
Sellise põhjanahkhiire territoriaalse heli kuulmine oli meile esmakordne ja väga põnev juhtumine. Seetõttu soovime seda jagada ka oma sõpradega.
Kuula salvestust siit:
