Keldrites talvituvad nahkhiired

Keldri seinal talvituv põhja-nahkhiir

Paikseks, ehk Eestis talvituvaks, peetakse meil 7 liiki - põhja-nahkhiir, pruun-suurkõrv, veelendlane, tiigilendlane, tõmmulendlane, habelendlane ja nattereri lendlane. Eelmisest aastast võib neile ehk lisada ka hõbe-nahkhiire, kes 2010/11 aastal end esmakordselt siin maal talvel ilmutas (lisaks võid lugeda siit).

Suurem osa meie paiksetest nahkhiireliikidest tavatsevad talvituda mitmesugustes suurtes koobastes, mida Eestis küll üsna vähe leidub. Väiksemal hulgal võib kõiki liike talvitumas leida ka suuremates mõisakeldrites, kuid seal koos talvituvate isendite arv on siiski hulga väiksem. Mõned liigid talvituvad üsna tihti aga ka õige inimeste külje all. Väikestes maakeldrites nimelt. Sellest, kuidas neid ära tunda, nüüd räägimegi.

Põhja-nahkhiirel on tume nägu

Põhja-nahkhiir on üks kahest meil väiksemates keldrites talvituvast liigist ning teda on teistest üsna kerge eristada. Talle on iseloomulik tume(mustjas) värvus ning tihti on ta seljal olevad karvad tipust heledamad ja jätavad natuke kuldse mulje. Kõhualune on tal seljast heledam, beežikas, kuid seda ei ole alati näha. Nägu ja kõrvad on põhja-nahkhiirel samuti musta värvi, nii nagu on seda ka ta jalad.

Talvituv suurkõrv on seinal rippudes rombja kujuga

Teine tavaline keldris-talvituja on suurkõrv, keda on samuti üsna lihtne ära tunda, kui ta just kusagile väga peitu pugenud ei ole. Tema selg on pruuni värvi ning kõhualune on pisut heledam. Seinal rippudes jätab ta keha üsna rombja mulje. Oma suured kõrvad pakib suurkõrv talveks enamasti tiibade alla kokku ning neid tavaliselt näha ei ole. Kaks väikest "sarve", mis pildil näha, on hoopiski kõrvakaaned ehk traagused. Vahel võib siiski juhtuda, et kõrvad (või ainult üks) on tiibade alt välja jäänud.

Paari sõnaga peab kirjutama ka sellest, mida teha, kui keldris talvituvat nahkhiirt kohata. Loomulikult võib teda natuke vaadata ja huvitavat külalist uudistada, aga mingil juhul ei tohi talvituvat nahkhiir puudutada. Katsumine võib looma ülesse äratada, see aga on kulutab asjatult talve üleelamiseks hädavahalikku energiavaru. Üldiselt, mida vähem talle tähelepanu pöörata, seda parem. Kindlasti ei tasuks ka keldri ust lahti unustada, kuna siis võib keldris minna liiga külmaks ja loom peab endale mõne muu paiga otsima. Selle pärast, et ta sealt enam välja ei saa muretseda pole tarvis. Nahkhiirtele piisab imetillukestest pragudest, et keldrisse pääseda.

Nahkhiirte talvitumisest saad lisaks lugeda ka siit (lehekülje lõpu pool).